22:22, 20.aprill 2008
VALGJÄRVE, 20. aprill, VNS – Vargapüük ehk -lantimine (Lõuna-Eestis ka varrõpüik, õngõtsõmine jm) on piiratud majandusolude tingimustes saavutamas uue rahvusspordi mõõtmeid. Ida- ja Lõuna- Eestist alguse saanud harrastussport võimaldab ilma suuremat erivarustust omamata viibida värskes õhus, suhestuda loodusega, kogeda adrenaliinipuhanguid ning säilitada rahvuspärandit.
„Juba kümmekond aastat unustusehõlmas olnud vargapüük on taas au sisse tõstetud,” oli Tõdura küla Pulli tali peremees, Saesaare Mihkel, uhke. „Eile jäi moosikeldri juures jalaraudadesse kaks vähemapoolset isendit, kahjuks suuremat vastupanu ei avaldanud, püügimõnu jäi väheseks. Peab vist halvemaid majandusuudiseid ootama jääma, siis trehvab ka kogukamaid mehepeogi,” on Mihkel siiski lootusrikas.
Erinevate vargapüügi meetodite hulka kuuluvad lisaks jalaraudadele veel ka silmus, kada, trapper, erinevad õhk- ja tulirelvad, ämm, verekoerad, heinahang. Keelatud vahenditena on püügieeskirjas välja toodud automaat- ja lõhkelaengut omavad relvad. „Teinekord kevadel, siis kui kõigil näpud põhjas ja suured isendid lauda ukse taha hiilima tulevad, ei suuda kiusatusele vastu panna ja võtad nad ikka Vene kroonust pärit ründegranaadiga maha,” kommenteerib tundmatuks jääda sooviv külamees kavalalt, „uute loovate meetodite seas on viimasel ajal hakanud levima ka metanooli-peibutis. Paned Viru Valge pudeli puupiiritusega keldrisse, mooside-mahlade kõrvale. Hiljem küla pealt kuuleb, kes varas oli.”
Hoolimata ÜRO omakohust (ka lintšikohust) taunivatest ettekirjutistest on vargapüük Eestis saavutamas 90ndate alguse hiilgeaegade taset. Kinnitamata andmetel on registreerimata vargapüüdmisega tegelvaid harrastussportlasi Eestis kuni 25 000 inimest, loomisel on kodanikuühendus MTÜ Löö Varas Mättasse, huvilised saavad ideid vahetada veebikeskkonnas: www.parimvarasonsurnudvaras.ee. VNS soovib algaval hooajal kõikidele harrastajatele: „Hang selga!”
VNS Loodusoimetus, randel@ajakiripaat.ee
Valgjärve News Service
Eesti lumetorm viis naftahinna vabalangusse
23.26, 23. november, 2008
KÄRBERI, 23. november, VNS - Toornafta hind maailmaturul sööstis vabalangusse kui Eesti lumetorm tuure kogus, mistõttu kohalikud jaemüüjad olid sunnitud mootorikütust tasuta jagama.
Saab ng 900 omanik Martin ütles VNS-ile, et Swedbanki värske prognoos, mille kohaselt Eesti majanduses läheb külmemaks, on küll põhijoontes õige, kuid konjunktuuri baromeeter näitab juba novembri lõpus miinus kahte.
"Seega ennustan järgmiseks aastaks 3,6-protsendist majanduslangust, mistõttu naftabörsil asendub nõudlus ülepakkumisega ning OPEC on sunnitud naftat uuesti maasisse suruma," rääkis Martin.
Eesti peaminister ütles, et oli pühapäeval telefoniühenduses Obamaga, paludes majanduslikku abi.
"Lumi ongi Eesti Nokia, me soovime ühendriikidelt kümme miljardit talve külmutamiseks," ütles peaminister.
VNS-ile teadaolevalt kulub osa sellest summast kümne Mati Alaveri kloonimiseks.
Vallika News Service
KÄRBERI, 23. november, VNS - Toornafta hind maailmaturul sööstis vabalangusse kui Eesti lumetorm tuure kogus, mistõttu kohalikud jaemüüjad olid sunnitud mootorikütust tasuta jagama.
Saab ng 900 omanik Martin ütles VNS-ile, et Swedbanki värske prognoos, mille kohaselt Eesti majanduses läheb külmemaks, on küll põhijoontes õige, kuid konjunktuuri baromeeter näitab juba novembri lõpus miinus kahte.
"Seega ennustan järgmiseks aastaks 3,6-protsendist majanduslangust, mistõttu naftabörsil asendub nõudlus ülepakkumisega ning OPEC on sunnitud naftat uuesti maasisse suruma," rääkis Martin.
Eesti peaminister ütles, et oli pühapäeval telefoniühenduses Obamaga, paludes majanduslikku abi.
"Lumi ongi Eesti Nokia, me soovime ühendriikidelt kümme miljardit talve külmutamiseks," ütles peaminister.
VNS-ile teadaolevalt kulub osa sellest summast kümne Mati Alaveri kloonimiseks.
Vallika News Service
Peatamatud vesikirbud söövad mere tühjaks
18:24, 13.oktoober 2008
PÄRNU, 13. oktoober, VNS – Dr Mai Äss Läänemere Tublide Kalurite Ühingust tõstatas 26. septembril Tallinnas peetud Kalanduskoja kokkusaamisel peetud ettekandes ühtse üleläänemerelise vesikirpude (Appetitus magnus) arvukuse reguleerimise kava vajalikkuse.
Dr Ässi sõnul on viimaste aastakümnete jooksul vesikirpude arvukus Läänemeres tõusnud 23 x 1029 sigimisvõimelise isendini ja kui võtta arvesse ka mittepaljunevad vesikirbud ja juveniilsed loomad, tuleb vesikipude koguarvuks (selles ei ole arvestatud Venemaad) 18 x 1041 isendit. Suur osa vesikirpude populatsioonist on ekspertide sõnul lokaliseerunud rannikulähedastesse vetesse, kus igapäevaselt süüakse ära hinnanguliselt 1000 tonni orgaanikat – seda meie kalamajanduslike tugisammaste, vääriskalade roosärje ja hõbekogre toidulaualt. Kalurite mitteametlikel hinnangutel (Euroopa Komisjoni 13. raport „Meite moa. Euroköis las lohiseb”) jääb neil tänu vesikirpude laastamistööle iga-aastaselt saamata 200 000 tonni kala. Hiina võrkude maaletoojate esindaja Bolšoi Tšarr Peipsi järve äärest kinnitas, et ebaseaduslike nakkepüüniste salakaubavedu on viimastel aastatel oluliselt vähenenud ning Peipsiäärse valla katusepakkujad on lubanud ümber orienteeruda Kesk-Eesti suunale.
Dr Äss rõhutas oma sõnavõtu lõpus, et vesikirpude arvukuse plahvatuslik kasv ei ole enam kaugeltki ainult kalurite probleem, vaid on praeguseks hetkeks muutunud kogu ühiskonna probleemiks. Tõsiasi on see, et probleemi on teadvustatud kogu Euroopas. Näiteks Rootsis on algatatud online-hääletus, kus kalurid saavad avaldada toetust kasvava vesikirbu populatsiooni vastu võitlemiseks. Oktoobrikuu seisuga on kogunenud üle 20 000 allkirja. Samme vesikirpude arvukuse vähendamiseks on juba astutud näiteks Turu saarestikus. Võimalike meetmetena on eksperdid välja toonud merede mürgitamise, tuumarelva või ka lapstööjõu kasutamise. Eesti Vabariigi Valitsus on äraootaval seisukohal.
VNS Loodusoimetus, randel@ajakiripaat.ee
Valgjärve News Service
PÄRNU, 13. oktoober, VNS – Dr Mai Äss Läänemere Tublide Kalurite Ühingust tõstatas 26. septembril Tallinnas peetud Kalanduskoja kokkusaamisel peetud ettekandes ühtse üleläänemerelise vesikirpude (Appetitus magnus) arvukuse reguleerimise kava vajalikkuse.
Dr Ässi sõnul on viimaste aastakümnete jooksul vesikirpude arvukus Läänemeres tõusnud 23 x 1029 sigimisvõimelise isendini ja kui võtta arvesse ka mittepaljunevad vesikirbud ja juveniilsed loomad, tuleb vesikipude koguarvuks (selles ei ole arvestatud Venemaad) 18 x 1041 isendit. Suur osa vesikirpude populatsioonist on ekspertide sõnul lokaliseerunud rannikulähedastesse vetesse, kus igapäevaselt süüakse ära hinnanguliselt 1000 tonni orgaanikat – seda meie kalamajanduslike tugisammaste, vääriskalade roosärje ja hõbekogre toidulaualt. Kalurite mitteametlikel hinnangutel (Euroopa Komisjoni 13. raport „Meite moa. Euroköis las lohiseb”) jääb neil tänu vesikirpude laastamistööle iga-aastaselt saamata 200 000 tonni kala. Hiina võrkude maaletoojate esindaja Bolšoi Tšarr Peipsi järve äärest kinnitas, et ebaseaduslike nakkepüüniste salakaubavedu on viimastel aastatel oluliselt vähenenud ning Peipsiäärse valla katusepakkujad on lubanud ümber orienteeruda Kesk-Eesti suunale.
Dr Äss rõhutas oma sõnavõtu lõpus, et vesikirpude arvukuse plahvatuslik kasv ei ole enam kaugeltki ainult kalurite probleem, vaid on praeguseks hetkeks muutunud kogu ühiskonna probleemiks. Tõsiasi on see, et probleemi on teadvustatud kogu Euroopas. Näiteks Rootsis on algatatud online-hääletus, kus kalurid saavad avaldada toetust kasvava vesikirbu populatsiooni vastu võitlemiseks. Oktoobrikuu seisuga on kogunenud üle 20 000 allkirja. Samme vesikirpude arvukuse vähendamiseks on juba astutud näiteks Turu saarestikus. Võimalike meetmetena on eksperdid välja toonud merede mürgitamise, tuumarelva või ka lapstööjõu kasutamise. Eesti Vabariigi Valitsus on äraootaval seisukohal.
VNS Loodusoimetus, randel@ajakiripaat.ee
Valgjärve News Service
Ametnik
Lasnamäe, 13. mai 2008, VNS – Kell oli 08.32 kui Pärnu perekonnaseisuosakonna ametnik mehe äratas.
Telefonikõne oli ootamatu ning enne vastamist köhatas unine mees, virgus ning jalutas akna alla.
„Tere. Vabandust, et hommikul nii vara helistan, mulle jäi hinge see meie eilne jutt...,“ alustas ametnik. Mees kergitas üllatusest kulme.
„Tõstamaal on ka ikkagi luteri kirikuõpetaja ja ta rääkis mulle, et neil on kirikul katus pooleli aga selleks ajaks saab valmis ja...,“ rääkis õhevil ametnik ning mees ei saanud teda katkestada, „tal on nagu ka kaks osa, et registreerimine ja laulatus,“ jätkas ametnik.
Mees kuulas emalikku naishäält ning ei soovinud vahele pista, et „me pole kristlased“ või et „kiriklik kombetalitlus pole ikka meie jaoks“.
„Suur tänu, kas ma saaksin tema telefoninumbri,“ ütles mees, ise meelde tuletades, mis teda eile kimbatusse ajaski, kui ta pastoriga rääkis.
See oli olnud pastori lause: „Te peate sellesse ikka uskuma.“ Mehele jäi arusaamatuks, mida pastor silmas pidas - armastust või kõigekõrgemat.
Hiljem tunnistas mees VNS-ile, et mõistukõne pastoriga on tagantjärele isegi naljakas, sest pastor mõtles armastust ja mees jumalat.
Vallika News Service
Turbosärg viis haugi hambakomplekti
10:46, 09.mai 2008
PÕLVA, 9. mai, VNS – Põlva järve peamise sissevoolu, Orajõe, haug kannatas tundmatuks jäänud turbosärje (Rutilus citius, TDi V8) valdaalitsemise tõttu arvestatavat majanduslikku kahju. Rünnaku tagajärvel kaotatud 5 (loe: viis) kihvhammast olid kannatanu sõnul teda teeninud juba viimased kaks hooaega. Kas kindlustus korvab röövkala hambaravi, on hetkel teadmata.
Hr Haug on Põlva turuplatsi jõekäärus tuntud kui kõrgelthinnatud ja ühiskondlikult aktiivne kodanik, väljakujunenud isiksus ja sanitaarvaldkonna tegelane. Oma igapäevasel jõe üldfüsioloogilise tervise eest hoolitsemise inspektsioon-ringil märkas haug kahtlase olekuga võimalikus narkojoobes harilikku särge. Otsustanud isiku avalikust ruumist allaneelamise teel kõrvaldada, sattus tunnustatud sanitaartöötaja rünnaku ohvriks.
„Mingil hetkel tundsin justkui oleks keeristorm suus lahti läinud,” susistas pettunud kannataja, „olen pea-aegu kindel, et siin võis olla mängus ka kalamehe käsi.” Turbosärg ei allunud korraldustele ning põgenes sündmuskohalt.
Kalamehi on Orajõe kaldail kohatud varemgi. Veenõukogu ei suuda aga kalameeste küsimuses ühist seisukohta võtta, kuna tegemist on kontrollile allumatu loodusjõuga nagu ka sillaehitus, tundamatute isikute poolne vette pissimine ja kajakad.
Hr Haug lahkus intervjuu lõppedes kodusele ravile. Kindlast allikast pärit info põhjal nähti tuntud ühikonnategelast viimati kivitaguse koopas sammalahvenatega tiiba ripsutamas. Anonüümsete Ahvenripsutajate Seltsi liikmed eitavad kuulujutte, justkui oleks ühingusse uusi liimeid värvatud.
VNS Loodus oimetus, randel@ajakiripaat.ee
Valgjärve News Service
Pirita teel sittus tundmatu lind auto peale
18:32, 15.veebruar 2008
TALLINN, 15. veebruar, VNS – Täna pärastlõunal tekitas tundmatuks jäänud lind Tallinnas, Pirita teel, kaose, sittudes hõbehalli Lexuse kapotile. Ohvrit abistama tulnud kaasliiklejad tõkestasid liikluse tundideks.
Sky Plusi hommikuprobrammi juht, Alari Kivisaar kommenteeris juhtumit: „Sõitsin raadiomajast tagasi koju kui ühtäkki pani minu ees sõitev hõbehall Lexus pidureid ning jäi seisma, tõkestades mõlema sõidurea liikumise. Tõttasin koheselt roolis istunud blondile naisterahvale appi, kuid kohale jõudes oli juba liiga hilja. Linnusitt oli söövitanud sõiduki äsja poleeritud kapoti ning hüsteeritsev naisterahvas oli täiesti kontaktivõimetu.”
Balti Luureagentuuri (BIA) sõnul oli tegemist tundmatuks jäänud linnuga, võimalike kahtlusaluste hulgas on nii suurpepu- vint (Anales major) kui ka georgia põõsalind (Georges bushis). EMORi uuringute põhjal esines viimane analoogne registreeritud juhtum eelmise sajandi keskpaigas, kinnitamata andmetel on linnud sittunud ka inimestele. Tekitatud kahju nõe esitatakse lähipäevil kindlustuskompaniile, juhtumi uurimisega tegeleb BIA.
VNS Loodus oimetus, randel@ajakiripaat.ee
Valgjärve News Service
***
Telli VNS uudised otse mobiilile. Saada sõnum „VNSuudis” numbrile +3725229383. Sõnumi hind 10 krooni.
Ralf Mae võitis ilucastingu Emajõe etapi
12:30, 5.veebruar 2008
SARAKUUSTE, 5. veebruar, VNS – Hiljuti Prantsusmaal Marseille’ EuroCupi play-offidel hästi esinenud Ralf Mae (Team Kalastaja) jätkab võidukal lainel ka koduvetel, võites tihedas konkurentsis Suur- Emajõe karika etapi.
Finaalis alistas meie tulevikulootus Valgjärve mehe Randel Kreitsbergi (Team Paat). „Algusest peale hoidsin Ralfil silma peal, kui valu pöidlas segas keskendumist. Kui nägin Ralfi telemark-pääsukese stiilis tehtud perfektset finaalesinemist (teenis maksimaalsed 12 stiilipunkti – toim.), siis nägin et täna on tema päev,” kommenteeris terve hooaja vigastustega kimpus olnud hõbemedaliomanik. Kokku osales tugevakoosseisulisel võistlusel 2 heitjat.
20 aastat alaga tegelenud Ralfi jaoks ei ole viimase hooaja edu puhul tegemist üllatusega, halbade jääolude tõttu on käesoleval talvel treeningtingimused head olnud. Tippvormi ajastamisele aitas kaasa ka Guine-Bissaus veedetud kõrbelaager, mil rasketes oludes suudeti hiljutistest narkoprobleemidest hoolimata parandada isiklikku tippmarki.
Samaaegselt ilucastinguga tegelesid võistlejad ka kalapüügiga. Kõrgrõhkkond aitas kaasa suurepärasele maa (Earthis worldis) võtmisele. Korduvalt otsa haagitud maa jäi aga püüdlikust väsitamisest hoolimata kätte saamata. Ka latikas (Abramis brama) oli oma parima neeluga, mõlemal võistlejal õnnestus saada pea-aegu üks isend. Saagid pildistati ja kaaluti, fotod avaldatakse VNSi kodulehel.
VNS Loodus oimetus, randel@ajakiripaat.ee
Valgjärve News Service
Pikajärve kaldal nähti punast punni
14:01, 3.veebruar 2008
PIKAJÄRVE, 3. veebruar, VNS – Laupäeva hommikul nähti Põlvamaal, Valgjärve vallas, Pikajärve külas, Pikajärve kaldal ebaoskuslikult pargitud punast punni. Punn osutus lähimal vaatamisel iseliikujaks ehk automobiiliks.
Cantervilla lossi mõisnik kommenteeris juhtumit: „Pikajärve on harrastuskalameeste seas populaarne sihtkoht, kuid punast punni nägime siin esmakordselt.” Haruldane vaatepilt sai tunnistaja poolt sündmuspaigal jäädvustatud mobiilikaameraga. Võimalik, et objektiivi ette on punni asemel jäänud isane leevike. Vastuse annab ekspertiis.
Balti Luureagentuuri (BIA) satellitjälgimisseadme videolõigu analüüsil tuvastati, et kaks harrastuskalameest said kolme tunni jooksul järvest kolm haugi, kellest kaks lasti teadmatuks jäänud põhjustel tagasi nende loomulikku elukeskkonda. Suurim kala peideti pärast brutaalset rituaalmõrva seljakotti põhja, kohvitermose kõrvale. Kala edasine saatus on teadmata.
Vahetult pärast juhtumit püüdsid punasesse punni varjunud kalamehed kaldajärsakust üles sõita, mis õnnestus alles teisel katsel. Ebaõnnestunud esimese katse tulemusena lohiseti fikseeritud piduritest hoolimata automobiili sees kontrollimatult lepavõsa suunas. BIA pole punase punni suhtes seisukohta võtnud.
VNS Loodus oimetus, randel@ajakiripaat.ee
Valgjärve News Service
Hariliku sammalahvena esmaleid Otepää Valgjärvest
14:30, 28.jaanuar 2008
VALGJÄRVE, 28. jaanuar, VNS – Võrtsjärve Limnoloogiakeskuse teadlaste väitel on harilik sammalahven (Perca bryoensis) Otepää Valgjärve näol suurendanud oma areaali põhja suunas.
Esmaspäeval Valgjärve jäält naasnud harrastuskalameeste andmete kohaselt pugesid kõik elussöödaks pandud isendid sügavale järvesambla sisse, välistades niimoodi kalapüügi undadega. Siiski on lootust Elva jõe kaudu järve tunginud alamliigi edasitung pidurdada: kaalutud on lubja, tsüaniidi ja ka napalmi kasutamist. „Kõikidest eeltoodud meetmetest hullem on see, kui lasta Leedu Ignalina tuumajaama järvedes tekkinud kuueuimelisel alamliigil vabalt levida,” leidis kohaliku autoriteedina tuntud Väino Ott.
Kuigi harilik sammalahven pole inimestele ohtlik, võib ta tunduvalt vähendada harrastuskalastajate talviseid unnasaake ja mõjutada lätlaste toodetud plastikundade müügi vähenemise läbi oluliselt Balti riikide omavahelisi suhteid. Seetõttu on NATO hävitajate baaskeskuse rajamine Eesti territooriumile valitsuskabinetis juba nädal aega arutlusel.
Kohaliku harrastuskalamehe, Randel Kreitsbergi, kinnitamata andmetel leidub järves ka üksikuid saleda pirtshaugi (Esox huiniatus) isendeid. Nii harilik sammalahven kui sale pirtshaug olid veel kümmekond aastat tagasi koos kormoranidega Natura liikide nimistus, praeguseks on mõlema liigi areaal kasvanud tsirkumpolaarse pandeemia tasemeni. Alla 6- aastastel lastel soovitab Keskkonnaministeeriumi Kalavarude osakond ilma vanema järelvalveta Lõuna- Eestis veekogudes mitte supelda.
VNS Loodus oimetus, randel@ajakiripaat.ee
Valgjärve News Service
Valgjärves ei ole kala
19:45, 06.november 2007
VALGJÄRVE, 6. november, VNS - Esmaspäeval Otepää Valgjärve külastanud Eesti ainukese harrastuskalapüügi ajakirja Kalastaja peatoimetaja, Ralf Mae, kinnitas, et neljatunnise spinnigupüügi tulemusena nupuks jäänuna võib kuulutada järve kalatühjaks.
"Pean kahetsusega kustutama nii endistest kui tulevastest ajakirja Kalastaja artiklitest kõik viited Otepää Valgjärve kui harrastuskalapüügi aspektist väärtusliku puhkealana kasutatava järve kohta," jäi härra Mae endale kindlaks ka pärast külmunud varvaste üles soojendamist ning turgutavat kohvilonksu.
Ajakirja Paat peatoimetajana leiba teeniv, Erakond Eestimaa Rohelised ridades 2008 aasta kohalikel omavalitsuste valimisel Põlva maavanemaks kandideeriv Randel Kreitsberg kahtseb Valgjärve elanikuna väga, et Ralfi kalale kutsus: "Viimane kalalkäik mõjutas oluliselt Eesti kirjandusmaastikku, mistõttu viibib Valgjärve artikli kustutamise tagajärjel terve raamatu "20 Eesti kalakohta" ilmumine."
Valgjärve järv leidis esmakirjeldamist Balthasar Russowi "liiwimaa kroonikas", kus viidati järvele kui kaunite kuldkiharaliste neidude sünnipaigale. Läbi ajaloo on järv tuntud kohaliku mõisniku õllemargi "Valgjärve Kange" kaudu. Otepää valgjärves elab viimaste loendusandmete tulemusena 9 luike (2 ad., 7 juv.), kes lumest hoolimata pole alustanud äralendu.
VNS Loodus oimetus, randel@ajakiripaat.ee
Valgjärve News Service
Subscribe to:
Posts (Atom)
